Kui kauplete börsil noteeritud aktsiatega või teete valuutakursiriski maandamist börsil tuletisinstrumentide abil, peab teil olema ülemaailmne LEI-number. LEI-koodi loomise ja haldamise eest tuleb maksta ning seda tuleb igal aastal uuendada. LEI-kood tuleb esitada oma pangale, kes kasutab seda finantstehingute aruandmisel.
LEI-koodi kasutamine finantstehingute jälgimiseks ülemaailmselt
Alates 2018. aasta jaanuarist nõuab EL, et ettevõtted, ühingud ja fondid – kõik juriidilised isikud – omaksid LEI-koodi, kui nad ostavad või müüvad väärtpabereid või emiteerivad aktsiaid ja võlakirju, mis on kvalifitseeritud kauplemiseks reguleeritud turul.
LEI-süsteemi eesmärk on luua finantsturgudel läbipaistvus ülemaailmse viitesüsteemi abil, mis identifitseerib selgelt iga juriidilise isiku. LEI-koodi abil saavad järelevalveasutused jälgida finantstehinguid ülemaailmselt ning süsteem võib aidata paljastada majanduskuritegusid, tagada majanduskasvu ja ennetada finantskriise.
Kuidas on LEI-kood üles ehitatud?
LEI-kood on standardiseeritud 20-märgiline kood, mis koosneb numbritest ja tähtedest. Kood sisaldab olulist teavet, mis identifitseerib ettevõtte selgelt ja üheselt. Kood koosneb neljast osast:
- Märgid 1–4: identifitseerivad, milline LOU on koodi välja andnud.
- Tähed 5–18: konkreetne kood asjaomase juriidilise isiku jaoks.
- Tähed 19–20: kaks kontrollnumbrite